Pärnu raadioamatöörid

Kõik see oli...

SUVELAAGRID
SUVELAAGER VALGERANNAS
Eskiis
Kokkutuleku märgi eskiis, mille valmistamiseks oli vaja GLAVLITi luba...
Kolmas pealesõjaaegne eesti raadioamatööride suvelaager toimus 1966. aasta juulis Pärnumaal, Valgerannas. Ettepanek Pärnu amatööridele kokkutuleku korraldamiseks tuli Arvo Kallastelt, millega pärnakad ka kohe nõus olid. Suvelaagri asukohaks otsustati valida selleks sobiva asukoha tõttu Pärnu lähistel asuv looduslikult kaunis Valgerand. Selleks vastava loa saamine tollastelt võimumeestelt nõudis aga üsna palju selgitustööd ja uste kulutamist.

Valmistasime ka helesinisel lipukangal Eesti Raadiospordi Föderatsiooni embleemiga suvelaagri lipu. Kuna kokkutulek toimus Pärnu lahe kaldal, otsustasime kokkutuleku esimese päeva õhtul kostitada kokkutulijaid kalauhhaaga. Uhhaa keetmiseks laenasime Pärnus asunud vene sõjaväeosast välikatla ja ostsime pärnu kaluritelt vajaliku hulga värsket kohakala. Ei mäleta enam täpselt, miks sai tookord laagri "peakokaks" Viljandi staažikas amatöör Ivar Raudsepp, kuid et kogu suur
Pärnu  amatöörid
Kolmanda suvelaagri korraldasid Pärnu amatöörid
katlatäis kalasuppi jäägitult ära söödi, tõestas, et peakokk oli oma ülesannete kõrgusel. Väike viperus juhtus aga järgmisel hommikul. Nimelt unustasid koka abilised uhhaast välikatla põhja jäänud supijäägid ja kalaluud sealt välja pesta ja nii sai hommikukohv üsnagu "meremaiguline..."

Üürisime pärnu kaluritelt ka ühe mootoriga kalapaadi, millega sai tehtud väljasõite Pärnu lahele, et sealt Pärnu linna panoraami imetleda. Õngesport- lased võtsid muidugi lahele kaasa ka oma kalapüügiriistad.

Muidugi toimus selles kaks päeva kestnud suvelaagris veel palju muidki üritusi ning jõukatsumisi mitmetel spordialadel. Kuna ka ilmad juhutsid kogu laagripäevade ajal olema harukordselt soojad ja päiksepaistelised, viisid kokkutulnud sellest suvelaagrist kaasa palju energijat ja toredaid mälestusi.

RAADIOMEHED LOODERANNAS

Ilmunud Pärnu ajalehes 28. juunil 1972

Möödunud reede keskpäeval hakkas kauni Looderanna mändine alla kogunema tulijaid igast Eestimaa kandist. Aga samuti ka Lätist ja isegi Pihkvast. Tuldi autodel ja jalgratastel, üksikult ja perekonniti. Seekordseiks kokkutulijaiks olid eesti raadiosportlased-amatöörid, kes tulid siia oma VII suvelaagrit pidama. Võõrustajaiks olid Pärnu amatöörid.

Kokkutuleku avamisel ütles avasõnad Eesti Raadiospordi Föderatsiooni presiidiumi esimees, meistersportlane Enn Lohk. Marssihelide saatel kerkis lipumasti taevasinine raadiospordi embleemiga laagrilipp. Tervitusi ütlesid külalised ja regioonide esindajad. Seejärel algas kahe suvelaagri vahel [eelmine kokkutulek toimus mullu suvel Äntu järve ääres] toimunud raadiospordi võistluste võitjate autasustamine. Diplomite, karikate ja mälestusesemetega vääristati üle 30 raadiosportlase. Pärnakatest olid need ära teeninud Ilmo Juksaar, Esko Riive ja Eduard Šulgin.
Ilmo
Ilmo [CQ] tutvustab oma tehnikat

Veel enne kokkutuleku avamist läksid laagri raadiojaamast eetrisse esimesed raadiosignaalid, mis töötas kutsungi all UK2RAF. Kahe öö-päevaga peeti sellest raadiojaamast maakera erinevate punktidega üle 300 raadioühenduse. Jaamapäevikusse ilmusid üha uute maade ja linnade nimed - Malta saar, Baltimore, Sagasity, Genf, Seatle, Tšeljabinsk jne. Pikimaks ühenduseks oli raadioside Austraalias Perthi linnas elava amaööriga. Kauguste taga olevad kolleegid lähetasid laagrisolijaile oma tervitused.

Kuna valdav enamus raadioamatööre tunnevad üksteist eetri kaudu kas hääle või morsevõtme käekirja järgi, siis seda meeldivamad olid nüüd isiklikud kohtumised. Juhtus sedagi, et mõnda meest tunti eetri kaudu juba aastaid, kuid silm-silma vastu olles kiputi üksteist teietama...

Kahe laagripäeva kestel tõestasid raadioamatöörid, et peale raadiospordi osatakse ka teistest spordialadest lugu pidada. Võisteldi köieveos, sangpommi tõstmises, õhkpüssist laskmises, granaadi täpsusvisetes, võrkpallis ja veel mitmel teisel spordialal. Sportlikud mängud vaheldusid lõbusa viktoriiniga, kus tegevusse tulid panna nii pea kui käed-jalad. Võistkondadest osutusid nii spordis kui nuputamises paremateks Jõgeva amatöörid. Neile järgnesid Viljandi ja Saaremaa-Hiiumaa võistkonnad.

Õhtul vestlesid ja näitasid oma reisimuljetest slaide meistersportlased Enn Lohk ja Tõnu Elhi, kes kevadel tegid teoks esimese eesti raadioeks- peditsiooni Frantz Josephi maale [teine raadioekspeditsioon nimetatud saartele üldse], kust nad 20 päeva jooksul pidasid maailma erinevates paikades olevate raadioamatööridega kokku 13 000 raadioühendust. Esmakordselt kogu raadioamatörismi ajaloo kestel kasutati ekspeditsioonil amatööride endi poolt konstrueeritud aparatuuri ja antenne.

Suvelaagris saadi juurde uusi sõpru ja sealt lahkuti reipaina. Järgmise aasta suvine kokkutulek otsustati maha pidada Viljandimaal.

Vaino Kallas

VÄLIPÄEV 1984
Ilmunud Pärnu ajalehes 04. augustil 1984

Selle aasta juulikuu viimastel päevadel oli eeter paksult täis raadiosignaale. Toimus ultralühilaine võistlus Välipäev' 84 ajakirja Raadio auhindadele. Selle traditsioonilise ning raadioamatööride hulgas populaarse võistluse ajaks olid tuhanded amatöörraadiojaamad hõivanud kõik suuremad kõrgendikud, kõrgemad mäetipud ja kõrghooned.

Pärnust võttis neist võistlustest osa kolm võistkonda. Raadiojaama UR2RO võistkond koosseisus - meistrikandidaadid Esko Riive ja Väino Toomingas ning esimest spordijärku omav Ako Põhako töötasid otse Pärnu linnast. Raadiojaama UR2FY võistkond, kuhu kuulusid meistrikandidaadid Ants Oitsalu ja Ado Kullamaa ning teist spordijärku omav Laine Oitsalu olid oma raadiojaama asukohaks valinud Tõstamaal, Kastna külas oleva kõrgendiku. Raadiojaama UR2CQ võiskond koosseisus - meistrikandidaadid Ilmo Juksaar, Mihkel Hiiemäe ja Vaino Kallas sõitsid aga Pärnumaa ühte kõrgemasse paika - Urisaares külas asunud Merinäki kõrgendikule.
Välipäev
Aparatuur häälde ja siis läheb lahti....

Kuigi võistluste alguseni jäi rohkem kui öö-päev, kulus see aeg jäägitult ära antennide paigaldamiseks, nende testimiseks ning aparatuuri töökorda panekuks. Võistluspaigale oli vaja tuua elektrivool ja valmistada ette reservvooluallikas. Ettevalmistused selleks võistluseks olid tegelikult alanud juba kohe peale möödund aastal toimunud samasuguse võistluse lõppu. Aasta jooksul olid võistkonnad täiustanud oma võistlusaparatuuri ja ehitanud uusi antenne.

Reedel kell 18.00 läks võistluseks lahti. Esimene kuuetunnine võitlustuur toimus 70 cm lainealal. UR2CQ jaama taha asus staažikas raadioamatöör Ilmo Juksaar, kelle vilunud operaatorikõrv eraldas eksimatult eetris sähvivate raadiosignaalide sasipuntrast vastaskorrespondendi poolt saadetud 11-kohalise numbrite ja tähtede kombinatsiooni. Rida rea järel ilmusid jaamapäevikusse sissekanded ühenduste koha üha uute ja uute korrespondentidega lähedalt ja kaugelt.

Ka teistel võistkonna liikmetel olid nii pea kui käed-jalad tööd täis. Vastuvõetud ja lähetatud informatsiooni kohta tuli pidada arvestust ja see süstematiseerida, pöörata suundantenne ja jälgida aparatuuri. Samuti kuulus nende tegevuse hulka kohvi keetmine, et võistluse kestel end erksana hoida. Kell 23.59 kõlasid eetris viimased 70 cm signaalid ja järsku oli kogu eeter tühi.

Nüüd tuli kiiresti furgoonauto, millele oli paigutatud kogu võistluste saate- ja vastuvõtu aparatuur, sõidutada antennimasti alla, millel olid antennisüsteemid 2 meetri lainealal töötamiseks. Vähem, kui 10 minuti pärast võistlus jätkus. Samas ilmnes, et levitingimused sellel lainepikkusel on tunduvalt paremad ja jaamapäevikusse hakkas ilmuma üha uusi kutsungeid ja kontrollnumbreid. Nii kestis see kuni järgmise hommiku kella 6-ni. Siitpeale toimus võistlusmäärustiku kohaselt jõukatsumine 24-cm lainepikkusel, milline laineala aga senini Pärnu võistlejatele veel küündimatu oli.

Peale võistluste lõppu jaamapäevikut lehitsedes ja kokkuvõtteid tehes ilmnes, et UR2CQ võistkond oli üsna napilt täitnud meistersportlase normatiivid. Kuid lõpliku otsuse selle kohta langetavad juba seekord Dontskis asunud kohtunikud, milleks tuleb sinna saata võistlusaruanded ja väljavõtted jaamapäevikutest. Ees on ootamas aga juba Välipäev' 85.

Võistlusest osavõtja V. Kallas
Amatöör-raadiotehnika näitus
Ilmunud Pärnu ajalehes 20. jaanuaril 1969

Paljude harrastuseks on vabal ajal mõne tehnilise alaga tegelemine. Üheks selliseks on raadiotehnika. On see ju oma universaalsuse tõttu leidnud kasutamist peaaegu kõigis tootmisharudes, kultuuris ja spordis. Möödunud poole sajandi jooksul saavutatud tulemused elektroonika- ja raadiotehnika arengus on paljude teadlaste, aga ka tuhandete katsetajate-konstruktorite visa töö vili.

Traditsiooniks on saanud vabariiklike ja üleliiduliste raadioamatööride-konstruktorite tööde näituste korraldamine. Neil näitustel demonstreeritakse sadu raadiotehnilisi konstruktsioone ja seadmeid, milledest paljud leiavad hiljem kasutamist nii tootmises kui teistes majandusharudes. Eriline koht neil näitustel on just noorte konstruktorite töödel.
Näitus
Pärnu raadiomatööride tehnika näitus

Paraku on meie kodulinna ja maapiirkonna selle tehnikaala harrastajad oma tööde eksponeerimisel olnud seni üsna tagasihoidlikud. Nii esindasid 1968. aastal Pärnu raadioamatööre vabariiklikul näitusel ainult kaks tööd, milledest ühte [V.Kallas'e ULL SSB-tranceiver] eksponeeriti hiljem ka Moskva üleliidulisel näitusel ja hinnati seal näituse 2. järgu diplomi vääriliseks.

Kindlasti leidub aga nii Pärnu linnas kui maal tublisid meistrimehi, kes on valmis ehitanud mõne elektroonika- või raadiotehnilise seadame, kuid ei ole seda oma liigsest tagasihoidlikkusest, aga võibolla ka teadmatusest seni avalikkuse ette toonud. Tehkem seda siis nüüd. Esitagem oma valmisehitatud tööd sel aastal Tallinnas toimuval ülevabariigilisel raadiotehnika näitusel.

Toimuvast näitusest võivad osa võtta nii individuaalselt tegutsevad raadioamatöörid, kui ka asutuste, klubide ja koolide kollektiivid, kes selleks soovi on avaldanud ja esitanud ettenähtud tähtajaks näituse tehnilisele komisjonile oma töökorras seadme koos lühikese töökirjelduse ja elektriliste skeemidega. Näitusel on järgmised osakonnad:

Raadioelektroonika kasutamine
  • tööstuses;
  • keemias;
  • ehitusel;
  • kommunaalmajanduses;
  • põllumajanduses;
  • meditsiinis;
  • spordis;
  • mõõtetehnika;
  • näitlikud õppevahendid;
  • Kolme parimat igas alagrupis autasustatakse vastava järgu diplomiga ja rahalise preemiaga. Paremad tööd saadetakse üleliidulisele näitusele. Vastu ei võeta töid, mis on valmistatud asutustes ja kollektiivides plaanilise-, diplomi- või dissertatsioonitööna, aga samuti töid, mis on kopeeritud juba ilmunud töödelt. Kõigel, kes soovivad jõudu proovida, andke endast teada Pärnu Tehniliste Spordialade klubis või allakirjutanu juures.
    Pärnu raadiospordi sektsiooni esimees
    V. Kallas